Maybelline'i kevadised ilutooted

Hei, armsad lugejad!
Kevad on nüüd ametlikult alanud ning ilmadki pisut soojemaks läinud. Seepärast kirjutan täna uutest Maybelline ilutoodetest, mida mõnda aega juba katsetada olen saanud.

Esimesena uutest ilutoodetest hakkasin katsetama Maybelline Hyper Easy silmalainerit. Laineri pakend on tõeliselt kaunis - musta ning roosaga kaunistatud toode jääb meigikotis kindlasti igale ilusõbrale silma. Lainerit on mugav kasutada ning värv kandub nahale imelihtsalt. Ei saa ma nuriseda ka püsivuse üle. Kuigi ise ma igapäevaselt lainerit ei kanna, haaran pidupäevadel-õhtutel Maybelline uue Hyper Easy laineri järele küll.

Kuigi mina olen juba pea aasta ripsmepikendusi kandnud ning seepärast ripsmetušši ei kasuta, andsin Maybelline uue Falsies Lash Lift katsetamiseks oma heale sõbrannale. Tema päris vaimustuses uuest ripsmetušist ei olnud - nimelt ei andnud see tema ripsmetele soovitud volüümi. Samas olen internetis märganud pigem kiidusõnu. Eks igaühe maitsed ning eelistused olegi erinevad! :)

Maybelline Super Stay Matte Ink huulevärve olen katsetada saanud juba omajagu. Nende toonivalik on niivõrd lai - igaüks leiab endale kohe kindlasti mitu lemmikut! Minule Matte Ink huulevärvid väga meeldivad - neil on tõeliselt hea pigment ning need püsivad huultel mitu-mitu tundi: on ka söögi-, joogi- ning musikindlad! ;)
PS: Kindlasti kasuta enne mati huulevärvi pealekandmist huulekoorijat, nii jääb tulemus kaunim!

Igapäevaselt kasutan ma kulmudel kulmupuudrit, aga Maybelline Ultra Slim kulmupliiatseid katsetasin siiski väga suure põnevusega. Tulemus jääb väga loomulik ja kaunis! Kulmupliiatsi teisel poolel on väike kulmuhari, mis kasutamise veelgi mugavamaks teeb.
Kuigi pliiatsiga kulmude "joonistamine" võtab veidi rohkem aega, on lõpptulemus seda väärt. Uutest ilutoodetest on just need kulmupliiatsid seekord minu lemmikud! Julgen soovitada! ;)

Jaanuarikuu ilulemmikud!

Hei, armsad!
Täna jagan Teiega oma viimase aja ilulemmikuid. :)

Ma olen täiesti vaimustuses Aurelia Skincare Cell Revitalise taastavast päevakreemist. Ilublogijana on minu nahahooldusrutiin pidevalt muutumas, kuna saan katsetada erinevaid tooteid, kuid Aurelia päevakreem on alates sügisest igapäevaselt kasutuses olnud. Kannan kreemi nahale igal hommikul, see imendub kiirelt ning loob meigile kauni põhja. Kuigi toode on üsna kallis, jätkub väikesest potsikust pikaks ajaks. Minu nahk on tänu Aurelia kreemile klaarim ning niisutatum!

Nahahoolduse lainel jätkates on järgmiseks lemmikuks The Body Shopi teepuuõli. Jaanuar oli minu jaoks üsna stressirohke ning enamasti on seda kohe näha ka minu näonahal. Olen väga õnnelik, et mul pole kunagi näonahaga suuri probleeme olnud (sülitan nüüd kolm korda üle vasaku õla, et mitte midagi ära sõnada, ptui-ptui-ptui! ;), aga mõned vistrikud siia-sinna ikka vahel tekkida võivad. Sel puhul on The Body Shopi teepuuõli tõeline abimees!

Elizabeth Ardeni Eight Hour Creamist olen ka varem blogis rääkinud, kuid talve saabudes ei saa ma seda taas mainimata jätta! Imekreem, mis ka kõige kuivemaid kohti hetkega niisutab. Tegemist on universaalse tootega - sobib see kasutamiseks nii näol, kätel kui ka näiteks küünarnukkidel, mis külmade ilmadega kuivaks muutuda võivad. Toodet kulub äärmiselt vähe, niisiis jätkub seda pikaks ajaks.

Essence suudab ikka ja jälle mind üllatada! Sain mõni aeg tagasi neilt katsetamiseks the highlighter särapuudri ning peale selle proovimist pole ma mitte kordagi kasutanud oma armastatud theBalmi Mary-Lou highlighterit... Essence highlighter on tõeliselt hea pigmendi ning püsivusega. Ainukeseks miinuseks on kerge pudenemine, niisiis tasub olla toote kasutamisel ettevaatlik, et kõik kohad hiljem ei sädeleks. Aga muidu soovitan kahe käega! Niivõrd soodne ning hea toode. :)

L'Oreal Infallible peitekreem on samuti toode, mis vahetas välja minu parima sõbra meigirutiinis ehk M.A.C Pro Longwear peitekreemi! L'Oreali peitekreem on soodsam, väga hea katvuse ning püsivusega, seda jätkub väga kauaks, sel on mugav aplikaator ning piisavalt hele toon ka minu nahale.

Beauty Blender Bounce jumestuskreem on minu go-to, kui vajan väga head katvust ning püsivust. Just seda jumestuskreemi kasutan erilisematel puhkudel ning päevadel, mil tahan, et minu meik püsiks varahommikust hilisõhtuni veatuna. PS: Toonivalik on tõeliselt lai!

L.A Girl Brow Kit on samuti minu meigikotis aukohal. Komplektis on kõik, mis kulmude korrastamiseks vajalik - kaks erinevat kulmupuudrit, vaha, highlighter, kulmuhari, -pintsel ning isegi pintsetid. Ideaalne ka reisimiseks! Puudrid on hea pigmendiga ning püsivad kaua, highlighterit kasutan vahel ka lauvärvina.

Viimaseks ilulemmikuks on Maybelline Color Sensational huulepulk toonis 373 Mauve for me. Tõeliselt kaunis igapäevane toon, mis loomuliku meigi hästi kokku võtab. Maybelline huulepulgad on üsna hea püsivuse ning väga hea katvusega. PS: Mauve for me kuulub made for all kollektsiooni - tegemist peaks olema huulepulgaga, mis sobib igale nahatoonile!

V.O.H - Südamega tehtud Eestimaised seebid

Hei, armsad lugejad!
Sain juba mõnda aega tagasi imearmsa pakikese Eesti brändilt nimega V.O.H ehk Voice of Heart. Kuigi olin seepe isegi mõnel poeriiulil silmanud, polnud ma lähemalt nendega tutvunud. Seepärast oli mul eriti hea meel V.O.Hi kauneid seepe proovida ning teilegi tutvustada.

V.O.H kirjutab: Voice of Heart on sündinud südame hääle kuulamisest ja heliseda lubamisest. Südame hääl on vaba. Vaba, et teha ka kõige väiksemad hetked oma elus meistriteoseks. Vaba nahamuredest, keemiast ja plastikust. Vaba, et olla oma valikutes tark, hooliv ja säästlik.
V.O.H on ilumaastikul tegutsenud juba aastast 2014.

Roosa savi seep on esimene seep, mida V.O.H valikust proovisin. Tegemist on normaalsele, kuivale ja tundlikule nahale mõeldud seebiga. Avastasin, et just minu külmast näpistatud näonahale on see ideaalne. Seep on rahustava toimega ning niisutav, nahk on peale kasutamist mõnusalt pehme. Seebis olev roosa savi on pärit vulkaanilisest tuhast ning seetõttu on seep ka sügavpuhastava toimega.  Lõhnalt on seep kergelt tsitruseline, kuigi kõik V.O.H seebid on aroomilt pigem tagasihoidlikud ja mahedad.

V.O.H mitmetel seepidel on küljes ka käepärane nöör, mis teeb kasutamise eriti mugavaks!

Rohelise savi seep sobib normaalsele, rasusele ning põletikulisele nahale ning minagi haaran selle järgi just siis, kui nahk kipub mingil põhjusel "käest minema". Sobib see kasutamiseks ka kehal ning kätel. Seep on mõnusalt värskendava lõhnaga ning eemaldab nahalt ka meigi jäägid! Taaskord on nahk peale kasutamist silmnähtavalt vähem ärritunud ning niisutatum. 

Kohvi-greibi seep on V.O.H valikust kohe kindlasti üks mu lemmikutest. Nii nagu ka V.O.H kirjutab, sobib see käte ning keha pesuks, näonahale on see ehk veidi liiga tugev. Kehale aga niivõrd hellitav ning hooldav, kinkisin ühe kohvi-greibi seebi ka oma heale sõbrannale. Äratab naha mõnusalt üles, toniseerib ning väidetavalt parandab ka vereringet. Kasutan seda oma nahal enamasti 1-2 korda nädalas.

Söega seepe olen kasutanud varemgi, niisiis olen nende heas mõjus juba eelnevalt kinnitust saanud. V.O.H söe detox-seep on sobilik kasutamiseks normaalse või rasuse nahaga neidudel-härradel, seep on tummise vürtsika lõhnaga ning minu lemmik peale mõnusat saunaõhtut. Söe seep sisaldab ka teepuu õli, mis ravib põletikke ning on antiseptilise toimega. Väga mõnus kingitus ka meestele! 

Katsetada sain ka V.O.H mini-seebi komplekti, mis on tõeline unelm ühele ilusõbrale. Kuigi enamus pisikestest seepidest on mul juba otsas, olen siiski mõned säilitanud - need on ideaalsed abimehed kõikidele reisisellidele! 

Väikesest komplektist jäid mulle eriliselt meelde niisutav luksuslik sheavõi seep, värskendav prantsuse kollase savi seep sidrunheinaga ning rhassoul savi ja pimsskivi kooriv seep jalgadele.

V.O.H seebid on tõeliselt head ning kvaliteetsed abimehed kõigile. Seebid on valmistatud vaid looduslikest koostisosadest ning need ei sisalda ei värvi-, lõhna või säilitusaineid. Samuti on tahke seep kohe kindlasti keskkonnasõbralik valik! Ning oma väikeste lisatarvikutega on V.O.H tahke seebi kasutamise teinud palju mõnusamaks - nagu juba eespool mainitud on võimalik osta seep koos nööriga ning nende valikus on ka eraldi seebialused!
V.O.H tootevalikuga saad lähemalt tutvuda www.voh.ee või näiteks Solarise Apollos ning Tallinna Kaubamajas.

Aitäh, V.O.H, et mind oma seebimaailmaga lähemalt tuttavaks tegite! :)

Detsembrikuu raamatud + KINGILOOS!

Hei, armsad lugejad!
Üle pika aja jälle üks uus postitus! Jaanuarikuu on alanud minu jaoks üsna hullumeelselt ning täna on päriselt esimene päev, mil saan rahulikult arvuti taha maha istuda ning veidi uutest raamatutest kirjutada. Seda teen ma aga suurima heameelega!

Detsembrikuus sain Rahva Raamatult lugemiseks kaks imelist raamatut - "Kus laulavad langustid" ning "Väike merineitsi". PS: Mõlemad raamatud loosin ka Instagramis välja, niisiis peale postituse lugemist mine ruttu minu Instagrami lehele @blogicarmen! ;)

"Kus laulavad langustid" - Delia Owens

Arvatavasti on tänaseks päevaks peaaegu kõik raamatusõbrad sellest raamatust kuulnud, sest VAU, kui palju kajastust on langustid saanud nii välismaal kui ka meie oma armsas Eestis. Ausalt öeldes oli kiidusõnade rohkus minu jaoks esialgu isegi veidi hirmutav - ootused olid aetud nii-nii kõrgeks! Kuid nii pea, kui raamatu lahti tegin ning lugema hakkasin, olin isegi selle imelise paduratüdruku maailmast võlutud. Avastasin end ka mõned päevad peale raamatu lõpetamist sõbrannale ütlemas "Kuule, kas sina tead, mis on padur..?".

Oh, see raamat on üks imeline sügis-talvine lugemine, mis jääb mõtetesse veel väga pikaks ajaks. Mina lugesin selle läbi paari päevaga, kuigi nüüd soovin, et oleksin raamatut ehk veidi aeglasemalt "nautinud". Olustikukirjeldused on meeletult kaunid! Samuti elasin südamest kaasa loo peategelasele, metsikule paduratüdrukule, kelle mõttelõngad mind pisarateni liigutasid. Tõeliselt kaunis raamat!

• "Miks peaksid haavatud, kes veel veritsevad, kandma andestuse taaka?"
• "Pean laskma nüüd minna, lahkuda sinul. On armastus liigagi tihti vabanduseks, et jääda ning ülimalt harva mineku põhjuseks."

"Väike merineitsi" - Hans Christian Andersen

Väikese merineitsiga on minul mingi omapärane side. Armastan tohutult merd ning oma pikkade juuste tõttu olen oma sõprade seas vahel ka merineitsi hüüdnime kandnud, kuid ometi polnud ma kordagi päriselt seda raamatut lugenud. Kui Rahva Raamat imelise kujundusega "Väikese merineitsi" poelettidele tõi, sain aru, et nüüd on õige aeg!

Kui langustid oli ikkagi üsna pikk ning rahuliku kulgemisega raamat (enamjaolt...), siis väikese merineitsi maailma olin vastu võetud vaid mõnekümneks minutiks. Ma olin sellest armsast väikesest tegelaskujust nii võlutud, et juba praegu, kõigest mõned nädalad hiljem tahaksin loo uuesti läbi lugeda. Ka armsad illustratsioonid andsid raamatule palju juurde!

Mõned päevad peale raamatu lugemist istusin oma armsate sõbrannadega kohvikulauas ning ühel hetkel küsisin neilt, kas keegi üldse teab päriselt väikese merineitsi muinasjuttu ning mis veelgi tähtsam, selle lõppu. Vastuseks sain vaid kerged pearaputused. Olles ise raamatust üsna võlutud, jutustasin üsna kiirelt väikese kokkuvõtte, jättes loomulikult välja loo kõige olulisemad detailid ning paar päeva hiljem sain teada, et kaks minu armsat sõbrannat olid ka endale raamatu soetanud ning seda lugenud. Väikese merineitsi lugu on väga liigutav ning ma tõesti soovitan seda raamatut soojalt!

• "Kuid merineitsitel ei olnud pisaraid ja seetõttu nad kannatasid rohkem."
• "Tema, kellest ma mõtlen ja kelle kätesse tahaksin anda oma õnne."

Aitäh, Dea ning Rahva Raamatu kirjastus, suurepäraste lugemistelamuste eest!

Aasta 2019 raamatutes!

Hei, armsad lugejad! Imekauneid jõulupühi ning säravat aasta lõppu!

Tahtsin täna istuda hetkeks arvuti taha ning panna kirja oma mõtted sel aastal loetud raamatutest. 

2018. aastal oli minu eesmärgiks lugeda 25 raamatut, aasta lõpuks oli raamatuid 26. 2019. aastal püstitasin eesmärgiks 50 raamatut, aga loetud sai 52 - 26x2! Kuna raamatuid on palju, ei hakka ma iga raamatu kohta oma arvamust kirja panema, kuid kui soovid veidi lähemalt mõne raamatu kohta tagasisidet, võid igal hetkel mulle kirjutada või jätta küsimus kommentaaridesse! ;)

Kui eelmisel aastal avastasin enda jaoks luule, siis sel aastal avastasin hoopiski lasteraamatud ning põnevikud. Lasteraamatutest pean kindlasti välja tooma Maja Lunde "Lumeõde", millest ka Instagramis mitmel korral rääkinud olen - lisaks imelisele sisule saab see raamat kindlasti ka minu poolt parima kujunduse auhinna! Nii-nii kaunis raamat, mis sobib lugemiseks nii suurtele kui väikestele.

Postimees Kirjastus romaanisari on sel aastal korduvalt minu pilku püüdnud ning kohe kindlasti loen järgmisel aastal mitu selle sarja raamatut veel ära. Sel aastal lugesin mõne õhtuga läbi John Fowles "Liblikapüüdja", mis veel väga pikaks ajaks minu mõtetesse jäi. Niivõrd häiriv, aga oi, kui palju pisaraid ma valasin... 

Kümme punkti kümnest said sel aastal ka imekaunis Kristin Hannah "The Nightingale" ning juba klassikaks kujunenud Daphne du Maurier "Rebecca". Mõlemad on üsna mahukad raamatud, kuid loetud said need õhtu või kahega. Ühe õhtuga lugesin ära ka selle aasta viimase raamatu Taylor Jenkins Reed'i "The Seven Husbands of Evelyn Hugo". Nii hea!

Aasta keskel otsustasin läbi lugeda Prosper Merimee raamatu "Carmen". "Carmen" oli esimene ooper, mida lapsena vaatamas käisin (nüüdseks olen näinud seda kolm korda!) ning lisaks nimele, tunnen Carmeniga teatud sarnasust - ehk peitub see tema kires ning temperamentsuses. "Carmen" on kohe kindlasti üks mu lemmikraamatutest. 

Täiesti juhuslikult avastasin Rahva Raamatust Merike Reiljani luuleraamatu "Valguse teed minna". Kuna raamat maksis vaid ühe euro(!), tuli see minuga kaasa ning veel samal õhtul lugesin ma raamatu läbi. Raamatud, mis satuvad minuni pooljuhuslikult ning võluvad sedavõrd, on alati ühed mu lemmikud!

Ning mainimata ei saa jätta ka A.H.Tammsaare "Tõde ja õigust". Lugesin "Tõe ja õiguse" teise ning neljanda osa gümnaasiumis läbi, kuid kumbki neist tol hetkel ei paelunud mind sedavõrd, et oleksin mõelnud raamatusarja uuesti lugemisele. Kuid kuna "Tõe ja õiguse" film mulle sel aastal nii-nii meeldis, otsustasin raamatusarja algusest lõpuni läbi lugeda. Sel aastal jõudsin vaid esimese osa loetud, kuid ma olin nii vaimustuses, et siiani soovitan seda kõikidele oma sõpradele, kes veel "Tõde ja õigust" lugenud pole või kes kooliajal sellega sidet ei leidnud. 

Kui hetkel olen rääkinud kõikidest lemmikraamatutest, siis toon välja ka mõne paremusjärjestuse teise otsa kuuluva raamatu.

Mulle väga-väga meeldivad mõned Valdur Mikita raamatud, kuid lugesin sel aastal läbi "Eesti looduse kannatuste aastad" ja see ei olnud mulle niivõrd meelt mööda. Samuti pettusin veidi paljukiidetud Erling Kagge raamatus "Vaikus müraajastul". Ka Andres Laiapea "Ebakronoloogiline elu" on meeles kui pigem kesine lugemine minu jaoks. 

Kui otsid uueks aastaks uut lugemist, siis lisaks eelpool nimetatud lemmikutele väärivad märkimist ka järgmised raamatud: Carlos Ruiz Zafon "The Shadow of the Wind", Gaetan Soucy "Väike tüdruk, kes armastas liialt tuletikke", Mart Laar "Eesti suured armastuslood", Kaisa Masso "Minu Portugal", Jaan Aru "Ajust ja arust", Rupi Kaur "Päike ja tema lilled", rahvamuinasjuttude kogumik "Sõsara sõrmeluud", Bridget Collins "The Binding" ja Oyinkan Braithwaite "My Sister, the Serial Killer" - pean loetud raamatutest pisikest märkmiku ning kõik need raamatud on saanud minult kümnepallisüsteemis kaheksa või rohkem punkte.

Mitu raamatut sina sel aastal läbi lugesid? Millised olid loetutest lemmikud?