Täna tutvustan Teile Rahva Raamatu kirjastuse raamatuid, mis novembrikuus läbi lugesin. PS: Oma lemmikraamatu tänasest postitusest loosin ka Instagramis välja, mine vaata kohe!
Courtney Summers "Sadie"
"Sadie'st" rääkisid vahepeal kõik booktuberid ning nii mitmedki raamatublogid. Esmalt raamat mind justkui ei tõmmanudki, kuid kui Rahva Raamatu kirjastuses ilmus ka raamatu eestikeelne versioon, mõtlesin raamatu siiski läbi lugeda. Ning mul on tõeliselt hea meel, et seda tegin! "Sadie" on raamat, mis mind koha peale naelutas ning enne magama ei lasknud, kui raamat läbi. Mitte, et peale läbi lugemist und oleks tulnud... Häiriv ja kõhedusttekitav, kuid äärmiselt põnev! Raamatus jälgid Sadie teekonda leidmaks oma õe mõrvarit, kuid samal ajal lahendab Sadie kadumist üks raadiosaade, niisiis pool raamatut on hoopis podcastina kirjutatud - sellises vormis raamatut polnud ma varem lugenudki! See raamat jääb mulle veel kauaks meelde. Soovitan!
- "Lugu oli muidugi jube, aga me elame maailmas, kus jubedatest lugudest juba puudust pole."
- "Kui sa tahad üldse midagi oma elusihiks võtta, siis olgu see südamesiht."
- "Igaühte, kes mind ära kuulab, hakkan ma lõpuks natuke armastama."
Juliane Koepcke "Kui ma taevast kukkusin"
Raamatu "Kui ma taevast kukkusin" on kirjutanud Juliane Koepcke, kes 1971. aasta jõululaupäeval toiminud lennuõnnetuses Peruus ainsana ellu jäi. Olukorra teeb veel uskumatumaks tõsiasi, et autor oli toona vaid 17-aastane noor tütarlaps ning leiti ta alles 11 päeva pärast lennuõnnetust, džunglist, kus neiu pidi üksinda kõiki oma ellujäämisoskusi rakendama. Raamat aga jutustab ka tema praegusest elust ning soovist oma kodukohta kaitsta.
Pole üldse tore sellist raamatut lugeda enne reisile minekut... Lugu on tõeliselt uskumatu ning ma ei suuda ettegi kujutada kõiki neid tundeid ja katsumusi, mis see noor tüdruk pidi üle elama. Raamat ise algas minu jaoks üsna aeglaselt - raamat on veidi üle 200 lehekülje, kuid õnnetusest hakkas autor rääkima alles nii 70ndatel lehtedel. Sellest hoolimata on raamat huvitav ning üsna uskumatu!
- "Minu kogemus on selline: kui viibid keset mõnd kohutavat sündmust, siis lased lihtsalt lahti - ja mida jubedam see sündmus on, seda rohkem see kehtib. Õudus tuleb alles hiljem."
- "Õppisin juba varakult, et me kardame vaid seda, mida me ei mõista."
Maja Lunde, "Lumeõde"
Ooh, kuidas nüüd alustada... "Lumeõde" jäi mulle silma oma imekauni esikaane tõttu. Kui Deale, armsale Rahva Raamatu kirjastuse võlurile, "Lumeõde" mainisin, soovitas ta seda väga.
"Lumeõde" on 24 peatükist koosnev lugu. Tegelikult oleks seda saanud lugeda 1.-24. detsembrini, iga päev üks peatükk, kuid ma lihtsalt ei suutnud - raamat oli nii kutsuv, et alustasin lugemist juba novembri lõpus ning ega see mul üle kahe õhtu aega ei võtnudki. "Lumeõde" on imekaunis lugu Julianist, tema perekonnast ning toredast tüdrukust nimega Hedvig. Tegelikult ma rohkem selle sisust midagi ei ütlekski, avastamisrõõmu on rohkem!
Kuigi "Lumeõde" on justkui lasteraamat, ei tekkinud mul lugedes kordagi tunnet, nagu oleks ma selle lugemiseks juba liialt vana. :) Rahva Raamat kirjutab, et lastega lugemisel oleks vajalikud täiskasvanute selgitused ja kommentaarid ning sellega ma täielikult nõustun.
Lisaks imekaunile loole on raamatus ka vapustavad illustratsioonid! Nii, nii kenad, et lugemises tuleb vahepeal lausa pause teha, et kõiki detaile imetleda. Võiksingi seda raamatut imetlema jääda... Kindlasti on raamat üks mu selle aasta lemmikutest! Ning just see raamat ka Instagramis loosi läheb!
- "Õnneks on siin maailmas palju muud, mille üle rõõmustada."
- "Kui me praegu siin üksteisest lahkume, siis soovime kogu ülejäänud elu, et see tegu oleks jäänud tegemata."
- "Sellel on tegelikult piirid, kui palju kordi süda võib piruette teha."
Kaunist jõulukuud ning palju, palju lugemisrõõmu!